Eesti, Läti ja Leedu on riigid, kus pagulased saavad elus edeneda, mitte ainult ellu jääda. ÜRO pagulasameti uuring näitab pagulaste valmisolekut alustada uut elu ja ühiskonda integreerida, kuid ka allesjäänud väljakutseid.
ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) Põhja- ja Baltimaade esinduse ning partnerite poolt läbi viidud uuringusse koguti enam kui 20-st riigist pärit pagulaste kogemusi Eestis, Lätis ja Leedus. Uuring annab vahetu ülevaate pagulaste eludest ja kogemustest uude riiki saabumisel ning nende püüdlustest alustada uut elu ja saada osaks kohalikest kogukondadest. Uuring näitab, et kõigis kolmes riigis on tehtud olulisi edusamme, kuid endiselt on mitmeid probleeme, millega tuleb tegeleda, et parandada nende lõimimist ning muuta see ühtmoodi kasulikuks nii pagulaste kui ka neid vastuvõtvate kogukondade jaoks.
“Esimesed muljed pärast saabumist olid väga positiivsed. Esiteks, siin oli ohutu, meid ei kiusatud enam taga… Avastasime, et peame kohanema, peame õppima keelt… Siis hakkasime osalema pagulasprogrammis… ja meie kontaktide ring muutus laiemaks,” sõnas tadžiki pagulane küsitlusintervjuus.
Integratsioon on kahesuunaline protsess pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade vahel. See tähendab sotsiaalset ühtekuuluvust, stabiilsust ja turvatunnet, mis nõuab, et kogukonnad oleksid pagulaste vastuvõtmiseks valmis ning et pagulased oleksid toetatud, et oma potentsiaali uues keskkonnas realiseerida. See hõlmab enesega toimetuleku edendamist, ning tugevat ühtekuuluvustunnet vastuvõtva riigiga, õppides keelt, kultuuri, sotsiaalseid norme, ning omades võimalusi töötamiseks, osalemiseks ja ühiskonda panustamiseks. Võrreldes ÜRO pagulasameti 2013.–2016. aastal läbi viidud integratsioonipoliitika ja -praktikate kaardistustega Eestis, Lätis ja Leedus, on riikide jõupingutused lõimimistöö edasiseks tugevdamiseks näidanud positiivseid tulemusi. Viimastel aastatel on kolm Baltimaad võtnud vastu ja rakendanud olulisi sihipäraseid poliitikaid ja meetmeid pagulaste lõimimise tugevdamiseks.
„Noored varjupaigariigid Eesti, Läti ja Leedu on jõudnud kaugele lõimimispraktikate loomisel, mis võimaldavad pagulastel ja vastuvõtvatel kogukondadel üheskoos edeneda. Need edusammud peaksid innustama ja motiveerima edasisi algatusi, mis viivad avatud ühiskondadeni nii pagulaste kui kõigi kodanike jaoks,“ ütleb UNHCR-i esindaja Põhja- ja Baltimaades Henrik M. Nordentoft.
Vaatamata üldisele positiivsele hoiakule ja jõupingutustele integratsiooni toimima panemiseks, näitab uuring ka seda, et struktuursed integratsiooniprobleemid on endiselt olemas ja takistavad lõimimist. Pagulased Eestis, Lätis ja Leedus jagasid rohkem negatiivseid kui positiivseid kogemusi seoses tööhõive, eluaseme, külalislahke keskkonna ja lõimimisteenustega. Nende kitsaskohtadega tuleb tegeleda, et pagulased saaksid kasutada oma visadust, otsusekindlust ja leidlikkust, et panustada kohalikku kogukonda ja majandusse.
Uuringu tulemuste ja ettepanekute eesmärk on teavitada ja aidata valitsusi, vabaühendusi ja UNHCR-i pagulaste lõimimise prioriseerimisel ja arendamisel Baltimaades.
Andmed pagulaste kogemuste kohta koguti 2019. aastal enne COVID-19 pandeemiat koostöös kohalike partneritega. UNHCR tänab kõiki pagulastest vastajaid ja partnereid Eestis, Lätis ja Leedus, sealhulgas Eesti Pagulasabi, Tartu Rahvusvaheline Maja, “Ma tahan pagulasi aidata”, Läti Punane Rist, Ühiskonna Integratsiooni Sihtasutus, Leedu Punane Rist, Vilniuse peapiiskopkonna Caritas ja Artscape, nende toetuse ja abi eest.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
