Sõja tõttu ümberasunud inimeste arv šokeerivalt kõrge – viimase kümnendi rekordtasemel

UNHCR-i täna avaldatud iga-aastase ülemaailmse trendiaruande kohaselt oli 2025. aasta aprilli lõpuks sunniviisiliselt ümberasunud inimesi 122,1 miljonit – võrreldes eelmise aasta sama ajaga (120 miljonit) on see märkimisväärne kasv ning tähistab umbes kümnendipikkust järjestikust tõusu pagulaste ja teiste kodudest põgenema sunnitud inimeste arvus. Peamisteks ümberasumise põhjusteks on jätkuvalt ulatuslikud konfliktid Sudaanis, Myanmaris ja Ukrainas, ning suutmatus sõjategevust lõpetada.

„Elame ajastul, mil rahvusvahelised suhted on äärmiselt ebastabiilsed ning kaasaegne sõjapidamine loob habrast ja traagilist olukorda, mida iseloomustab terav inimlik kannatus. Peame kahekordistama oma jõupingutusi rahu otsimisel ja püsivate lahenduste leidmisel pagulastele ja teistele kodudest põgenenutele“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi.

Sunniviisiliselt ümberasunud inimeste hulka kuuluvad ka sisepõgenikud – inimesed, kes on konfliktide tõttu oma riigis ümber asunud. Nende arv kasvas 2024. aasta lõpuks järsult 6,3 miljoni võrra, ulatudes 73,5 miljonini. Pagulasi, kes on põgenenud oma riigist, oli 42,7 miljonit. Maailma suurim sunniviisilise ümberasumise kriis on Sudaanis – kokku 14,3 miljonit pagulast ja sisepõgenikku, mis ületab arvult nii Süüriat (13,5 miljonit), Afganistani (10,3 miljonit) kui ka Ukrainat (8,8 miljonit).

Aruanne lükkab ümber levinud arusaama, et pagulased suunduvad peamiselt jõukamatesse piirkondadesse – tegelikult jääb 67% pagulastest naaberriikidesse ning 73% maailma pagulastest elab madala või keskmise sissetulekuga riikides. Samuti ei lahku 60% põgenema sunnitud inimestest kunagi oma koduriigist.

Kuigi sunniviisiliselt ümberasunud inimeste arv on viimase kümnendi jooksul peaaegu kahekordistunud, on UNHCR-i rahastamine jäänud 2015. aasta tasemele, humanitaarabi karmide ja jätkuvate kärbete taustal. See olukord on jätkusuutmatu, jättes pagulased ja teised ohus olevad inimesed veelgi haavatavamasse olukorda.

„Isegi nende laastavate kärbete keskel oleme viimase kuue kuu jooksul näinud lootuskiiri,“ lisas Grandi. „Peaaegu kaks miljonit süürlast on saanud pärast üle kümne aasta kestnud ümberasustust koju naasta. Riik on endiselt habras ja inimesed vajavad meie abi, et oma elu uuesti üles ehitada.“

Kokku pöördus 2024. aastal koju tagasi 9,8 miljonit sunniviisiliselt ümberasunud inimest, sealhulgas 1,6 miljonit pagulast (suurim arv üle kahe aastakümne) ja 8,2 miljonit sisepõgenikku (ajaloo teine kõrgeim näitaja). Paljud neist tagasipöördumistest toimusid siiski keerulises poliitilises või julgeolekuolukorras. Näiteks sunniti suur hulk afgaane 2024. aastal naasma Afganistani, kes koju saabudes sattusid äärmiselt rasketesse tingimustesse. Sellistes riikides nagu Kongo Demokraatlik Vabariik, Myanmar ja Lõuna-Sudaan toimusid samal ajal nii uued sunniviisilised ümberasumised kui ka pagulaste ja sisepõgenike tagasipöördumised.

Aruandes kutsutakse üles jätkama UNHCR-i elupäästvate programmide rahastamist, mis aitavad pagulasi ja sisepõgenikke nende kodudesse naasmisel ning tugevdavad vastuvõtvate kogukondade põhitaristut ja sotsiaalteenuseid – see on oluline investeering nii piirkondlikku kui ka globaalsesse julgeolekusse.