ÜRO globaalsed eesmärgid ja sundränne

UNHCR-i töö säästva arengu eesmärkide saavutamiseks

ÜRO globaalsed eesmärgid ja sundränne

UNHCR-i töö säästva arengu eesmärkide saavutamiseks

Konfliktid ja tagakiusamine on sundinud üle 100 miljoni inimese üle maailma oma kodudest lahkuma.

Maailmas, mida üha enam kujundavad kliimamuutused, vaesus ja konfliktid, ei saa säästva arengu eesmärke saavutada ilma pagulaste, sisepõgenikud ja kodakondsuseta inimeste õigusi ja vajadusi arvesse võtmata.

2030. aasta tegevuskava aluseks olevad põhimõtted, mille kohaselt ei jäeta kedagi maha ja tagatakse inimõigused kõigile, on kaasamiseks tugev alus.

UNHCR töötab erinevate ülemaailmsete eesmärkidega järgmiselt:

Paljud pagulased ja teised sunniviisiliselt ümberasunud isikud elavad vaesuses. 76% kõigist pagulastest elab arengumaades, 20% aga vähim arenenud riikides, kus äärmuslik vaesus on laialt levinud. 

Näiteks Türgis ei suutnud 90% Süüria pagulastest katta oma põhivajadusi, samas kui 94% on võtnud kasutusele ellujäämisstrateegiad, nagu toidutarbimise vähendamine või raha laenamine. Jeemenis on 4,5 miljonit inimest sisepõgenikud ja rohkem kui kaks kolmandikku elab allpool vaesuspiiri.

Võitluses pagulaste ja ümberasustatud isikute vaesuse vastu töötab UNHCR selle nimel, et sotsiaalkaitsesüsteeme tugevdataks ja laiendataks, et hõlmata ka sunniviisiliselt ümberasunud inimesi. UNHCR töötab ka selle nimel, et pagulastel oleks võrdsed õigused majanduslikule kaasamisele ja õigus tööle, mis tagab neile elatise.

Konkreetne algatus on Vaesuse Leevendamise Koalitsioon, kus UNHCR on ühendanud jõud Maailmapanga Majandusliku Kaasamise Partnerluse ja 13 valitsusvälise organisatsiooni partneriga. Koalitsioon on seadnud eesmärgiks leevendada 5 aasta jooksul 500 000 leibkonna, nii põgenike kui ka nende vastuvõtjate, vaesust 35 riigis.

Juurdepääs piisavale toitaineterikkale toidule ja puhtale veele on hädavajalik ümberasunud inimeste ohutuse, tervise ja heaolu kaitsmiseks, sest nad jäävad sageli ilma ellujäämiseks vajaliku toiduta ja kannatavad pikaajalise alatoitumise all. Oma toidu- ja majandusjulgeoleku tagamise õiguste puudumine muudab inimesed haavatavamaks ekspluateerimise, seksuaalse kuritarvitamise ja vägivalla ning ellujäämiseks negatiivsete toimetulekumehhanismide kasutuselevõtmise suhtes. Toidupuudus võib samuti võimendada tegureid, mis sunnivad inimesi põgenema.

Humanitaarabi alarahastamise tõttu seisavad pagulased sageli silmitsi toiduratsiooni kärpimisega, mis võib põhjustada alatoitumist, aneemiat ja laste kasvu aeglustumist. Pikaajaliste konfliktide korral ületab laste ägeda alatoitluse määr tunduvalt hädaolukordade piirmäärasid, näiteks Etioopias ja Jeemenis.

Lisaks pagulastele toiduabi pakkumisele koos näiteks Maailma Toiduprogrammiga (WFP) toetab UNHCR valitsusi alatoitluse ohjamiseks meetmete võtmisel, edendades sobivaid tavasid väikelaste ja imikute jaoks. UNHCR soovitab koos partnerite ja valitsustega kaasata pagulased toitumisprogrammidesse.

Hea tervis on hädavajalik, et pagulased saaksid oma elu uuesti üles ehitada. Aastaid või isegi aastakümneid kestnud sunniviisiline ümberasumine mõjutab aga põgenema sunnitud inimeste tervist ja heaolu – paljud pagulased seisavad silmitsi takistustega või neil puudub nende õigusliku staatuse tõttu juurdepääs tervishoiule. Pärast vägivalla, konflikti ja sundümberasumise eest põgenemist kogevad pagulased tõsiseid vaimseid ja psühhosotsiaalseid häireid, mis on seotud vägivallaga, mille tunnistajaks nad on olnud, ümberasumisest tuleneva stressi, kogetud vaesuse ja ebakindlusega oma tuleviku suhtes.

Miljonid lapsed vajavad vaimse tervise tuge, kuna laste pikaajalisel stressil võivad olla tõsised ja pikaajalised negatiivsed tagajärjed kognitiivsele arengule. Sellised häired nagu depressioon, psühhoos, posttraumaatiline stressihäire ja ärevus on ümberasuma sunnitud laste seas üha tavalisemad ja vajavad pikaajalist tuge.

UNHCR teeb koostööd valitsuste ja partneritega, et pakkuda erakorralisi tervishoiuteenuseid ja parandada kohalikke tervishoiuteenuseid, sealhulgas pakkudes juhiseid, infrastruktuuri ja suutlikkuse suurendamist ning rahastades laboreid, ravimeid, seadmeid ja tarvikuid. UNHCR toetab ka pagulaste kaasamist riiklikesse tervishoiusüsteemidesse ja -plaanidesse.

Uutes hädaolukordades on UNHCRi rahvatervise meeskonnad kriitilise tähtsusega, et reageerida erinevatele haiguspuhangutele, sealhulgas difteeria ja leetrite kahtlusega rohingja põgenikelaagrites Bangladeshis, koolerale Keenias ja Ugandas ning skorbuudile Keenias.

Lapsed moodustavad 30%maailma elanikkonnast, kuid 40% kõigist sunniviisiliselt ümberasunud inimestest. Nende juurdepääs haridusele on piiratud ja enam kui pooled neist ei saa üldse koolis käia. Kõikidel haridustasemetel on pagulaste arv väiksem kui mittepagulaste. Pagulaslaste kasvades, halveneb pilt kiiresti ja keskharidusega lastel on kõige suurem oht eakaaslastest ​​maha jääda.

Vaid 38% kooliealistest pagulastest õpib koolieelses haridusasutuses, 65% põhikoolis ja 41% keskkoolis. Kui rääkida kõrgharidusest, siis ainult 6% õpib.

Lisaks viitavad mitmed näitajad pagulaste hariduse kvaliteedi langusele. Õpetajate ja õpilaste keskmine suhe on 1:70 ning muud probleemid, nagu koolitatud õpetajate puudumine, klassiruumide puudumine ning koolimaterjalide ja -tarvete puudus, on endiselt olemas.

UNHCR teeb koostööd valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide, aga ka valitsusväliste organisatsioonide ja erasektoriga, et tagada pagulaslastele ja -noortele kvaliteetne haridus. Peamine üleskutse on kaasata pagulased tihedas koostöös riiklike ametiasutustega riiklikesse haridussüsteemidesse. UNHCRi sõnul on see kõige jätkusuutlikum variant. 

Üheks näiteks on UNHCRi partnerlus organisatsiooniga Educate a Child, mis hõlbustas 2022. aastal alghariduse omandamist enam kui 200 000 lapsele 15 riigis Aafrikas, Aasias, Lähis-Idas ja Ameerikas.

Kõrghariduse vallas on UNHCR seadnud koos partneritega ambitsioonika eesmärgi – 15by30 eesmärgi –, mille eesmärk on tagada, et 2030. aastaks on 15% pagulasnoortel juurdepääs kõrgharidusele. Üks algatus selle ambitsiooni toetamiseks on UNHCRi DAFI stipendiumiprogramm, mis on alates 1992. aastast toetanud stipendiumitega üle 24 000 noore pagulase ülikooli astumiseks.

Naised ja tüdrukud moodustavad ligikaudu poole kõigist põgenikest, sisepõgenikest ja kodakondsuseta inimestest kogu maailmas. Diskrimineerimine ja ebavõrdsus, millega naised ja tüdrukud mõnes ühiskonnas silmitsi seisavad, ainult võimenduvad sundümberasumise ajal ning põgenemine võib suurendada ka näiteks saatjata tüdrukute, rasedate naiste ja naissoost leibkonnapeade haavatavust. Põgenemise tagajärjed, uus keeruline keskkond, valu kõige – võib-olla partneri, õdede-vendade või laste – kaotamise pärast suurendavad vägivalla, diskrimineerimise, ärakasutamise ning naiste ja tüdrukute õiguste rikkumise ohtu.

2022. aastal elas ligikaudu 57,6 miljonit sunniviisiliselt ümberasunud ja kodakondsuseta naist ja tüdrukut humanitaarkriisi- ja konfliktiolukordades, olles silmitsi kõrgendatud soopõhise vägivalla (GBV) riskiga. 24 riiki ei luba endiselt naistel oma lastele kodakondsust anda.

Kogu UNHCRi tööd juhivad UNHCRi vanuse, soo ja mitmekesisuse poliitika ning konkreetsemad kohustused tagada naiste ja tüdrukute võrdõiguslikkus ning muuta maailm naiste ja tüdrukute jaoks turvalisemaks. Üks kindel element on tagada sundümberasunud naistele ja tüdrukutele individuaalne registreerimine ja dokumentatsioon, mis on võrdõiguslikkuse oluline eeltingimus. UNHCR haldab ka programme, mis aitavad naistel parandada juhtimisoskusi, vähendada haridustõkkeid tüdrukutel ning tagada naistele ja tüdrukutele juurdepääsu võimalustele. 

Oleme soolist võrdõiguslikkust aktiivselt edendanud juba üle neljakümne aasta ja tulemusi on näha ka kohapeal, alates Malaisia naissoost ​​pagulaste juhtimiskoolitusest kuni meeste kaasamiseni seksuaalse ja soolise vägivalla ennetamisse, reproduktiivtervisesse, inimõigustesse ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonda Colombias. 2022. aastal olid GBV teenused saadaval 73% UNHCRi operatsioonides; UNHCR saatis GBV spetsialiste ka 14 hädaolukorda, pidades esmatähtsaks ennetamist ja varajast reageerimist.

Ülemaailmsel tasandil osaleb UNHCR mitmetel rahvusvahelistel foorumitel, mis käsitlevad soolise võrdõiguslikkuse ja seksuaalse vägivalla küsimusi, nagu ÜRO konfliktijärgse seksuaalse vägivalla vastane tegevus ja asutustevahelise alalise komitee seksuaalse ekspluateerimise ja kuritarvitamise eest kaitsmise eksperdirühm.

Juurdepääs veele ja sanitaartingimustele on pagulaste tervise ja heaolu tagamisel võtmetähtsusega – ilma selleta võivad nende veeallikad saastuda ning ilma puhta veeta on nad  vastuvõtlikumad haigustee ja nakkustele. Olukorda mõjutavad tugevalt nii piiratud ressursid kui ka tihedad ja ülerahvastatud elutingimused.

Humanitaarnormiks on kehtestatud 20 liitrit vett inimese kohta päevas, võrdluseks on Euroopas inimese keskmine veetarbimine 144 liitrit päevas.

UNHCR töötab selle nimel, et tagada puhas vesi ja sanitaartingimused, puurides näiteks puurkaeve ja luues pikaajalise infrastruktuuri, sealhulgas käimlate ehitamise, nii pagulastele kui ka nende kohalikele võõrustajatele haavatavate inimestega piirkondades. UNHCRi niinimetatud WASH-programmid (Water, Sanitation & Hygiene) on loodud nii hädaolukordadeks kui ka stabiliseerunud ja pikaleveninud olukordadeks – ja praegu on WASH-algatusi ellu viidud 23 riigi 153 laagris ja kohas ning neist on kasu enam kui 4,4 miljonile põgenikule.  

Parema veevarustuse näide on Uganda , kuhu 2022. aastal saabus Lõuna-Sudaanist ja Kongo Demokraatlikust Vabariigist üle 146 000 uue saabuja. UNHCR ja partnerid tarnisid seal vett keskmiselt 17 liitrit inimese kohta enam kui 200 mootoriga veesüsteemi, millest 95% on päikeseenergia hübriidsüsteemid, ja üle 1000 käsipumba kaudu. 2022. aasta jooksul rajati 12 uut veeallikat.

Juurdepääs ohutule ja säästvale energiale on inimese põhivajadus. Piiratud juurdepääs energiale mõjutab negatiivselt elanikkonda humanitaarabitingimustes ja võib seada eriti naised ja lapsed suuremasse ohtu. Siiski näitab uuring, et 97% ümberasuma sunnitud inimestel, kes elavad laagrites, on ligipääs elektrile piiratud või puudub täielikult ning vähemalt 80% toetub toiduvalmistamiseks ja kütmiseks küttepuudele.

Juurdepääs usaldusväärsele ja säästvale elektrile, sealhulgas rohkematele tundidele valgusega, tähendab, et pagulased saavad töötada, õppida, tegeleda ettevõtlusega, suhelda ja olla ühenduses, mis kõik toob kaasa kõrgendatud heaolu ja enesekindluse. Puhtamate toiduvalmistamiskütuste olemasolu tähendab, et pagulased saavad kulutada vähem aega puidu kogumisele, mis võib olla naistele ja tüdrukutele ohtlik, ning vältida lahtise tule suitsu sissehingamisel tekkivaid tervisekahjustusi.

UNHCR teeb koostööd paljude erinevate partneritega, et leida lahendusi ümberasuma sunnitud elanikkonnale puhta energia tagamiseks, sealhulgas säästvate majapidamiste energiatehnoloogiate edendamise kaudu. Bangladeshis asuvas Kutupalongi laagris, kus elab üle 800 000 rohingja põgeniku, on UNHCR jaganud vedelgaasi enam kui 100 000 majapidamisele, et tagada toiduvalmistamiseks ohutu ja tervislik energia. Etioopias toetavad UNHCR ja IKEA Foundation mini-päikeseenergia ühistuid , mis pakuvad nii Somaalia põgenikele kui ka neid vastuvõtvatele kogukondadele puhast ja taskukohast energiat.

2020. aastal käivitas UNHCR puhta energia väljakutse, mis toob kokku erasektori, valitsused ja organisatsioonid, et saavutada ambitsioonikas eesmärk tuua 2030. aastaks sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste ja nende läheduses asuvate vastuvõtvate kogukondade jaoks taskukohane, usaldusväärne ja jätkusuutlik energia kõikidesse asulatesse.

1951. aasta pagulaskonventsioon tunnustab selgesõnaliselt pagulaste õigust pääseda tööturule. Sellegipoolest elab 70% pagulastest riikides, kus on õigus tööle on piiratud. Pagulaste võimestamine inimväärse elatise teenimiseks ja kohalikus majanduses osalemiseks on ülioluline, kui nad soovivad oma elu uuesti üles ehitada.

Konfliktide ja kriiside ajal kaotavad paljud ümber asuma sunnitud inimesed oma elatise, mis mõjutab tõsiselt nende suutlikkust enda ja oma perede eest hoolitseda. Näiteks Lõuna-Sudaanis on 2,22 miljonit inimest riigisiseselt ümberasustatud ja seetõttu elatusvahenditest, haridusest ja kaitsest ära lõigatud. elatist, haridust ja kaitset ära lõigatud.

UNHCR töötab selle nimel, et edendada pagulaste elatusvahendite teenimist ja majanduslikku kaasatust. Me toetame nende õigust tööle ja nende kaasamist riiklikesse programmidesse ja tööjõukavadesse. Sunniviisiliselt ümberasustatud isikute enesekindluse tugevdamiseks hõlbustab UNHCR juurdepääsu koolitustele ja oskuste arendamisele.

MADE51 on UNHCRi loodud algatus, mis pakub rahvusvahelisele turule pagulaste valmistatud tooteid. See algatus ühendab pagulased sotsiaalsete ettevõtete partneritega, et kujundada, toota ja turustada käsitöötooteid kogu maailmas, võimaldades neil teenida väga vajalikku sissetulekut.

Kui pagulased on saanud võimalused ja õigused töötamiseks, on nad paljudes riikides asutanud oma ettevõtte, mis mitte ainult ei toeta oma perekondi, vaid turgutab ka kohalikku majandust.

Lisaks tehnikaseadmete kõrgetele hindadele ja piiratud koolitusvõimalustele, puudub paljudel pagulastel ja sisepõgenikel internetiühendus, mis takistab neil uute tehnoloogiate kasutamist. UNHCR usub, et ümber asuma sunnitud elanikkonnal ja nende võõrustajatel on õigus olla osa ühendatud ühiskonnast.

UNHCR on käivitanud algatuse Connectivity for Refugees, mida juhib UNHCRi innovatsiooniteenistus. Algatuse eesmärk on tagada digitaalne kaasatus ja võimaldada ümber asuma sunnitud inimestele juurdepääs tehnoloogiale, et pakkuda neile võimalus luua endale, oma perekonnale ja maailmale paremat tulevikku.

UNHCR teeb koostööd paljude sidusrühmadega, sealhulgas erasektoriga, et tagada pagulastele parem ühenduvus ning kasutada ära tehnoloogiat ja uuenduslikke lähenemisviise humanitaarabis. Alates 2013. aastast on UNHCR ja Vodafone Foundation laiendanud pagulaste juurdepääsu haridusele ja ühenduvusele Instant Network Schools programmi kaudu sellistes riikides nagu Mosambiik, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Keenia.

Kui võimalus antakse, kasutavad paljud pagulased ise probleemide lahendamiseks ja väljakutsetega tegelemiseks tipptasemel ja uuenduslikku tehnoloogiat.

Pagulased, sisepõgenikud ja kodakondsuseta inimesed on pidevas sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise tõrjutuse ohus, kuuludes juba praegu maailma haavatavamate kogukondade hulka. 

Kogu maailmas riskivad paljud vähemused ja põlisrahvad ühiskonna äärealadel elamisega ning sunniviisiline ümberasumine suurendab sageli nende diskrimineerimist ja ebavõrdsust. See on näiteks reaalsuseks Colombias asuvale Awá Mayasqueri kogukonnale, mis on aastakümneid kuulunud riigi miljonite sisepõgenikel hulka.

Teine haavatav rühm on LGBTI+ pagulased, kes isegi pärast tagakiusamise, vägivalla ja õiguste rikkumise eest põgenemist kogevad põgenemise ja sundümberasumise ajal sageli häbimärgistamist, diskrimineerimist ja ähvardusi.

Vanuse, soo ja mitmekesisuse poliitikast juhindudes töötab UNHCR selle nimel, et tagada võrdsed võimalused ja lõpetada diskrimineerimine, edendades kõigi sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasamist, olenemata vanusest, soost, seksuaalsest sättumusest, puudest, rassist, etnilisest kuuluvusest, usutunnistusest või muust. Samal ajal seisab UNHCR selle eest, et riigid võtaksid vastu kaasamist tagavad ja toetavad rändeseadused.

UNHCR teeb ka koostööd valitsuste ja teiste partneritega, et kaotada kodakondsusetus ja tagada, et kodakondsuseta isikud saaksid nautida oma inimõigusi, kogemata diskrimineerimist kodakondsuse puudumise tõttu. 10-aastase #IBelong-kampaania eesmärk on kaotada kodakondsusetus 2024. aastaks

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ela enamik pagulasi laagrites, vaid linnades ja linnakeskkonnas –seega on linnad enamiku varjupaigataotlejate ja pagulaste jaoks peamiseks sihtkohaks. UNHCR töötab selle nimel, et tagada kõigile juurdepääs sobivale, turvalisele ja taskukohasele eluasemele.

UNHCR arvates on hädavajalik, et pagulased kaasataks neid vastuvõtvatesse kogukondadesse ning et neile antaks võimalus osaleda ühiskonnaelus, anda oma panus ja pidada end ise ülal. See nõuab pagulastelt endilt jõupingutusi ja pühendumust, kuid samuti on vajalik, et neid võtaksid vastu vastuvõtlikud kogukonnad ning et neile pakutaks võimalusi oma elu integreerimiseks ja ülesehitamiseks.

UNHCR toetab kaasavaid linnu ja töötab jätkusuutliku integratsiooni edendamise nimel, sealhulgas koostöös Euroopa Nõukogu kultuuridevaheliste linnade programmiga. UNHCR toetab ja edendab kogu maailmas kogukonna sponsorlusprogramme ja pilootprojekte, osaledes sealhulgas ülemaailmses pagulaste sponsorlusalgatuses. Need algatused võimaldavad kodanikel ja kogukondadel vahetult pagulaste vastuvõtmise ja integreerimisega tegeleda ning annavad edukaid tulemusi nagu näiteks Kanadas, kus erasponsorid on alates 1979. aastast võtnud vastu üle 327 000 pagulase. UNHCR otsib koos erinevate partneritega võimalusi kogukonnapõhise sponsorlusprogrammi juurutamiseks ja katsetamiseks, mis on seotud riiklikke ümberasustamisprogrammidega kõigis viies Põhjamaa riigis.

Kliimakriisi tagajärgi nähakse üha enam haavatavust, ohtusid ja konflikte võimendava tegurina, mis sunnib inimesi põgenema. Üheksa põgenikku kümnest ja seitse sisepõgenikku kümnest on pärit riikidest, mis on kliimamuutuse suhtes kõige haavatavamad ja kõige vähem võimelised sellega kohanema.

Lisaks leiavad ümber asuma sunnitud isikud ja nende võõrustajad end kliimahädaolukorra eesliinil, elades „kuumkohtades”, kus üleujutused, põuad, kõrbestumine ja äärmuslikud ilmad süvendavad nende raskusi. Alates katastroofilistest üleujutustest Pakistanis, Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja mõnes Saheli piirkonnas kuni lakkamatu põua ja kannatusteni Afganistanis, Madagaskaril ja Somaali poolsaarel – ainuüksi 2022. aastal olid miljonid inimesed pidanud ümber asuma.

Kliimameetmete strateegiast juhindudes tugevdab UNHCR reageerimist ja ambitsioone, pakkudes õiguslikke juhiseid, et tagada kliimamuutuste kontekstis ümberasustatud inimeste parem kaitse, vähendades keskkonnaseisundi halvenemist ja suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele ümberasustamise tingimustes ja piirates meie enda keskkonnasamme.

UNHCR tõstab teadlikkust ja propageerib muutusi, osaledes mitmetel ülemaailmsetel foorumitel ja protsessides, nagu katastroofide ümberasustamise platvorm.

Konfliktide, vägivalla ja tagakiusamise tõttu on üle 108,4 miljoni inimese üle maailma olnud sunnitud oma kodudest lahkuma (2022. aasta lõpu andmetel), mistõttu tunnevad miljonid pagulased ja sisepõgenikud iga päev rahu ja õigluse puudumist.

UNHCR on korduvalt rõhutanud, et maailma läbikukkumine rahu loomisel ja konfliktide lõpetamisel on kaasa toonud selle, et üleilmsete sundrännanute arv saavutab iga-aastaselt traagilisi rekordeid – samal ajal kui põgenikke ja sisepõgenikke pöördub igal aastal koju tagasi veelgi vähem. 2022. aastal naasis 339 200 pagulast vabatahtlikult 38 päritoluriiki, mis on 21 protsenti vähem kui aasta varem. 

2022. aasta lõpuks oli 67% kõigist põgenikest sattunud niinimetatud pikaleveninud kriisidesse – kokku 57 pagulaskriisi –, mida iseloomustab vähemalt viis järjestikust ümberasustamisaastat.

Õigluse puudumine on otseselt seotud ka sageli tähelepanuta jäetud kodakondsusetuse ülemaailmse väljakutsega: miljonid inimesed üle maailma ei saa kodakondsust diskrimineerimise või kodakondsust käsitlevate seaduste lünkade tõttu. Nende kodakondsusetus tähendab sageli seda, et nad on ilma jäänud põhiteenustest ja -õigustest, nagu koolis käimine, arsti juures käimine, pangakonto avamine või maja ostmine.

#IBelong kampaania ja ülemaailmse tegevuskava kaudu teeb UNHCR koostööd valitsuste ja partneritega, et lõpetada kodakondsusetus 2024. aastaks. Töö hõlmab näiteks huvikaitset, et tagada kõigile juriidiline identiteet, sealhulgas sünni registreerimine, seadusemuudatused uute kodakondsusetuse juhtumite vältimiseks ja tagamiseks, et inimestel oleks võimalik saada kodakondsust, samuti kodakondsuseta kogukondade parem tuvastamine.

Tehtud on palju edusamme – sealhulgas Kõrgõzstanis, mis sai 2019. aastal esimese riigina oma piirides kodakondsusetuse täielikult likvideeritud, või Elevandiluurannikul, mis võttis esimese riigina Aafrikas kasutusele kodakondsuseta isikute tuvastamise ja kaitsmise korra.

Kuna ülemaailmne sunniviisiline ümberasumine kasvab aasta-aastalt, pole kunagi varem vajadus jõudude ühendamise järele olnud nii pakiline, et aidata, kaitsta ja leida lahendusi maailma ümberasustatud isikutele.

UNHCR teeb koostööd üle 900 partneriga üle maailma – valitsustest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest valitsusväliste organisatsioonide, rohujuuretasandi ja pagulaste juhitud algatusteni. Tähelepanu tugevdatud partnerlustele on rõhutatud 2018. aastal vastu võetud ülemaailmses pagulaskokkuleppes, milles kutsutakse üles kasutama pagulastele reageerimisel kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, sealhulgas erasektorit, akadeemilist ringkonda, kodanikuühiskonda ja pagulasi endid.

See sai teoks 2019. aastal toimunud esimesel ülemaailmsel pagulasfoorumil, kuhu tulid kokku rohkem kui 3000 osalejat ja andsid üle 1400 konkreetse lubaduse, et saavutada ülemaailmse pagulaskokkuleppe ambitsioonid. Järgmine ülemaailmne pagulasfoorum toimus 2023. aasta detsembris.

Üks UNHCRi pikaajalisi partnereid on Microsoft: alates 1999. aastast oleme ühiselt töötanud selle nimel, et anda tuhandetele noortele põgenikele digioskusi ja anda arvutiteaduse koolitus Keenias Kakuma laagris. Teine UNHCR-i partner on jaemüügiettevõte Uniqlo, kes on alates 2006. aastast annetanud rohkem kui 48 riigis pagulastele üle 35 miljoni rõivatükki, pakkudes samal ajal tuhandetele pagulastele kutseõpet ja elatusvõimalusi kogu Aasias.

Sundümberasumise kaasamine kestliku arengu eesmärkidesse: uus pagulaste näitaja

2019. aastal astuti oluline samm tagamaks, et sundümberasunuid ei jäetaks kõrvale ning et nende kaasamine ei jääks tähelepanuta globaalsete eesmärkide saavutamise jätkuval ülemaailmsel jälgimisel.

Konkreetselt pagulasi käsitleva indikaatori kasutuselevõtt kestliku arengu eesmärgi näitajate raamistikus aitab keskenduda pagulaste ja muude sundümberasunute olukorrale ja selle kohta kokkuvõtteid teha. 

Lugege edasi.