Ukraina põgenike lõimumine Eestis näitab jätkuvalt edusamme – kuid keelebarjäärid ja sissetulekuprobleemid püsivad

6 aprill 2026

UNHCRi 2025. aasta sotsiaalmajandusliku olukorra uuring (Socio-Economic Insights Survey) annab ülevaate Ukrainast pärit põgenike sotsiaalmajanduslikest tingimustest Eestis. Eestis on praegu ajutise kaitse all üle 33 000 Ukraina põgeniku. Enamik põgenikest on naised ja lapsed. Uuringuandmed rõhutavad nii tehtud edusamme kui ka valdkondi, kus esineb jätkuvalt puudujääke. Tööealiste põgenike tööhõive kasvas 2025. aastal 79 protsendini (2024. aasta 69 protsendilt) ning eesti keeles suhtlemise oskus paranes 38 protsendilt 47 protsendini. Samas teatab 73 protsenti leibkondadest endiselt vähemalt ühest kiireloomulisest katmata vajadusest. Keeleõpe ja kvalifikatsioonile vastava töö leidmine on jätkuvalt kõige pakilisemad probleemid.

„Alates 2022. aastast on Eesti näidanud üles tugevat ja järjepidevat pühendumust Ukrainast põgenevate inimeste vastuvõtmisel, pakkudes neile turvalisust, stabiilsust ja võimalusi. Kuigi paljud põgenikud hindavad oma lõimumist Eestis positiivselt, toob 2025. aasta sotsiaalmajanduslik uuring esile valdkonnad, mis vajavad jätkuvat tähelepanu, eriti keeleõppe ja jätkusuutliku tööhõive kontekstis,“ ütles Olga Sõtnik, UNHCRi valitsussuhete kontaktisik Eestis.

„Kuna ajutine kaitse lõpeb 2027. aasta märtsis ning sõda Ukrainas jätkub, seisavad paljud põgenikud silmitsi ebakindlusega oma tuleviku osas. Uuring näitab, et märkimisväärne osa plaanib jääda Eestisse pikemaks ajaks ning taotleda elamisluba muudel õiguslikel alustel, mis rõhutab vajadust tagada, et põgenikud oleksid hästi informeeritud oma õigustest ja olemasolevatest võimalustest,“ ütles Sigrid Solnik, Eesti Pagulasabi Eesti programmide juht.

Positiivseid näitajaid põgenike lõimumise kohta Eestis on palju; siiski jäävad sissetuleku ebapiisavus ja keelebarjäärid pikaajalise kaasamise seisukohalt kriitilisteks väljakutseteks. Kuigi tööhõive kasvas 79 protsendini ja mitteaktiivsus vähenes 10 protsendini, teatab 62 protsenti leibkondadest rahulolematusest oma sissetulekuga ning vähem kui pooled suudaksid katta ootamatu 800-eurose väljamineku. Samal ajal on näha edusamme teistes valdkondades. Suhted vastuvõtva kogukonnaga on paranenud, vaenuliku käitumise juhtumite osakaal on vähenenud 39 protsendilt 30 protsendini, 99 protsenti kooliealistest lastest on kaasatud Eesti haridussüsteemi ning iseseisval elamispinnal elavate leibkondade osakaal kasvas 81 protsendilt 91 protsendini. Eesti keeles suhtlemise oskus kasvas 38 protsendilt 2024. aastal 47 protsendini 2025. aastal; siiski nimetavad paljud keelt jätkuvalt peamise takistusena sobiva töö leidmisel ja lõimumisel edenemisel. Lisaks:

1. 73% leibkondadest teatab vähemalt ühest katmata kiireloomulisest vajadusest.
   
2. 44% leibkondadest sai Eesti sotsiaaltoetusi.
   
3. 86% leibkondadest tugineb peamise sissetulekuallikana tööhõivele.
   
4. 90% arstiabi vajavatest põgenikest sai vajalikku arstiabi.
   
5. 25% leibkonnaliikmetest teatab vaimse tervise probleemidest.
   
6. 15% tööealistest põgenikest tegeleb ettevõtlusega.
   
7. 83% kavatseb jääda Eestisse järgmise aasta jooksul.
   

SEIS Eesti uuringut viib läbi UNHCR koostöös IOMi ja Eesti Pagulasabiga osana regionaalsest pagulaste vastuvõtu kavast, mis toetab Ukrainast pärit põgenikke. UNHCR toetab Eesti valitsust rahvusvaheliste kaitsenormide rakendamisel, et Ukraina sõja eest põgenevad inimesed saaksid juurdepääsu õiguslikule staatusele, hädavajalikele teenustele ning kaasatusele riiklikes ja Euroopa Liidu raamistikus.

Neli aastat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse põhjustab sõda jätkuvalt tohutuid kannatusi. Praegu elab maailmas ligikaudu 5,7 miljonit ukrainlast põgenikena, samas kui umbes 3,7 miljonit on riigisiseselt ümberasustatud. Euroopas on kolmandik Ukraina põgenikest lapsed ning kuus kümnest on naised ja tüdrukud. Rasked rünnakud hävitavad jätkuvalt tsiviilelanike elu kogu Ukrainas, suurendavad humanitaarvajadusi ning takistavad turvalist ja vabatahtlikku naasmist.

Täielik 2025. aasta aruanne on kättesaadav siin.

SEIS-uuringust: UNHCR Eesti viis koostöös IOMi ja Eesti Pagulasabiga läbi 2025. aasta Eesti sotsiaal-majandusliku olukorra uuringu (SEIS). Andmeid koguti 2025. aasta mais–juunis ning septembris–oktoobris. Aruanne on strateegiline asutustevaheline töövahend, mis suunab humanitaarplaneerimist ja vajaduspõhist programmide kavandamist Eestis 2026. aastal ja edaspidi. SEIS viidi läbi kõigis kolmes Balti riigis ning teistes riikides, mis osalevad Ukraina pagulaste vastuvõtukavas.

UNHCRi kontakt Eestis: Olga Sõtnik, [email protected], +372 5388 3446