Tervendavad pintslitõmbed: kunstiteraapia aitab Ukraina lastel leida rahu, enesekindlust ja kuuluvustunnet

Akrüülvärvid, värvipliiatsid, käärid ja purgid siniseks värvunud veega.

Tallinna Laagna Gümnaasiumi klassiruumis istuvad Nastja, Daša, Saša ja David vaikselt laua ümber. Üks hoolikas pliiatsitõmme korraga täidavad nad oma paberid värviliste kujundite ja mustritega, muutes tühjad lehed kunstiteosteks.

Need neli last osalevad UNHCRi partneri Mondo korraldatud kunstiteraapia sessioonil. Kunstiteraapia on psühhoteraapia vorm, mis kasutab kunsti emotsioonide väljendamiseks ilma sõnadeta. Sümbolite ja piltide kaudu uurivad ja töötlevad lapsed oma tundeid.

„Kunstiteraapia on teinud mind rahulikumaks ja enesekindlamaks. Kui ma kardan, meenutan harjutusi ja lähenemisviise, mida olen õppinud, ning tunnen end paremini. Mu ärevuse tase langeb,“

ütleb 12-aastane Saša.

Nagu teisedki sessioonil osalevad lapsed, on Saša pärit Ukrainast. Ta saabus Eestisse 2022. aasta kevadel koos oma ema, tädi ja nõoga. Viimase aasta jooksul on ta osalenud kahes kunstiteraapia tsüklis, mis on mõeldud pagulastaustaga lastele.

„Ma olen leidnud sõpru ja kõik on hakanud paremini laabuma. Need sessioonid andsid mulle enesekindlust ja rahu,“ selgitab ta.

Pagulaste toetamine toimetulekul

Paljud pagulased, sealhulgas lapsed, kogevad emotsionaalset stressi. Sageli on need loomulikud reaktsioonid konflikti, sõja ja sunniviisilise ümberasumisega seotud rasketele ja traumaatilistele sündmustele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul esineb vaimse tervise häireid, nagu depressioon, ärevus ja post-traumaatiline stressihäire, pagulaste seas sagedamini kui vastuvõtva elanikkonna hulgas.

Kunstiteraapia võib olla tõhus vahend nii täiskasvanutele kui ka lastele stressi, trauma ja ebakindlusega toimetulekuks.

„Traumaatilise kogemuse puhul on mitteverbaalset meetodit kasutades lihtsam ennast väljendada. See on pehmem, sest sa saad seda kogemust vaadata justkui kõrvalt. See on autentne viis enese väljendamiseks – lapsed ei pea otsima sõnu,“ ütleb kunstiterapeut Tatjana Pavlova, kes juhendab tänast sessiooni. „Kui me midagi teeme – näiteks voolime savist –, siis me juba füüsiliselt rahuneme ja maandame end. Laste puhul on kunstiteraapia ka rühmatöö. Koos tegutsemine aitab veelgi enam luua kuuluvustunnet, mis on üks meie põhivajadustest ja mõjutab otseselt heaolu.“

Pagulaste kaasamine kunsti kaudu

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on Eestis turvalist varjupaika otsinud üle 70 000 Ukrainast pärit põgeniku, kellest ligikaudu 42 000 elab praegugi siin. See on muutnud Eesti ühest Euroopa väikseima pagulaste osakaaluga riigist üheks suurima pagulaste arvuga riigiks elaniku kohta.

Suure pagulaste ja pagulastaustaga laste arvu tõttu otsustas Mondo 2024. aastal lisada oma tegevustesse kunstiteraapia. Teraapia põhineb sarnastel projektidel Ukrainas ja Gruusias, kuid Eestis mindi sammu võrra kaugemale, tehes koostööd riigi juhtiva kunstiteraapia õppeasutuse Tallinna Ülikooli ja selle professionaalsete kunstiterapeutidega. Koostöös töötati välja programm ning sessioone viivad läbi ülikooli vilistlased. Koostöö on osutunud edukaks ja terapeutide tagasiside on olnud väga positiivne, ütleb Mondo projektijuht ja rändeekspert Meelis Niine.

„Terapeudid on öelnud, et alguses olid lapsed pigem tagasihoidlikud. Nende taust on keeruline ja nad ei ole sellise meetodiga harjunud. Kuid sessioonide käigus hakkasid nad avanema. Terapeudid märkasid, et lapsed muutusid teadlikumaks iseendast ja oma emotsioonidest ning arendasid ka sotsiaalseid oskusi.“

Ka Tatjana on laste arengut oma silmaga näinud.

„Vahel tulevad lapsed ja räägivad, et midagi on juhtunud või et nad pole mitu päeva hästi maganud ja tunnevad suurt muret. Sessiooni jooksul väljendavad nad oma tundeid, nimetavad neid ning algab eneseregulatsiooni protsess. Lõpuks ütlevad nad sageli: „Kõik on möödas, ma tunnen end nüüd paremini.“ Minu jaoks on väga oluline, et laps lahkuks kergema tundega ja et midagi oleks paremuse poole nihkunud.“

Armas tulnukas ja käevõru

Seni on kunstiteraapiast osa saanud 215 pagulastaustaga last üle Eesti, alates algkooliõpilastest kuni gümnasistideni. Üks neist on 11-aastane Anastasia Hmelnõtskõist Lääne-Ukrainas, kes osaleb ka tänases sessioonis.

„Mulle meeldib, et ma saan joonistada, kui olen vihane. See aitab ilmselt kõiki. Kui oled vihane, saad lihtsalt võtta paberi, joonistada midagi ja enesetunne läheb paremaks.“

Kahe kunstiteraapia tsükli jooksul on Anastasia katsetanud erinevaid kunstivorme ja materjale, sealhulgas valmistanud oma nimega käevõrusid, voolinud savist rohelise tulnuka ja loonud joonistusi.

„Ma tegin armsa tulnuka. Kui olen stressis, meeldib mulle modelleerimissavist asju teha. Kõige meeldejäävam oli see, kui meile anti A3-formaadis paber ja paluti joonistada oma emotsioone. Ma joonistasin erinevaid jooni ja triipe,“ meenutab Anastasia.

Viimane pintslitõmme

Humanitaartöö sektori drastilised rahastuskärped 2025. aastal tähendavad, et Mondo peab ressursside puuduse tõttu oma kunstiteraapia programmi lõpetama.

„Ma olin natuke kurb, sest see meeldis mulle ja see aitas mind. Aga olin kurb ka sellepärast, et Tatjana aitas meid väga palju. Ta julgustas meid olema meie ise ja joonistama. Ta toetas meid,“ ütleb Anastasia.

Mondo eelmisel aastal osalenud laste seas läbi viidud hindamisküsitluse kohaselt ütles 97 protsenti lastest, et neile meeldis teraapia, ning 95 protsenti leidis, et see oli kasulik. Seetõttu loodab Mondo leida uut rahastust programmi jätkamiseks, kuna huvi sessioonide vastu on olnud suur.

Lõpp värvides

Tagasi klassiruumis on tänane sessioon lõppenud. Lauad on kaetud kaunite joonistustega: värvilised jõulupuud, avar maastik, ookean ja tume tähistaevas.