Select a language for our global site:

Select a country site:
 

Ümberasustamine

Pakume pagulasele võimalust alustada uut elu

Paljud pagulased ei saa jätkuvate konfliktide, sõdade ja tagakiusamise tõttu koju naasta, ja paljud neist elavad ohtlikes olukordades või on neil erivajadused, mis tähendab, et nad ei saa piisavat kaitset riigis, kus on varjupaika küsinud. Neid aitab ümberasustamine turvalisse kolmandasse riiki.

Põhjamaad on UNHCR-i koostööpartnerina kaua abistanud – nii pagulaste ümberasustamisel kui ka UNHCR-i ja üleilmse ümberasustamise süsteemi võimekuse toetamisel.

Mitmed Põhjamaad on viimastel aastatel oma ümberasustamise piirmäärasid suurendanud ning UNHCR-i Põhja- ja Baltimaade esindus loodab, et nad jätkavad pühendunult ka kasvavate rahvusvaheliste vajaduste valguses.

Mis on ümberasustamine?

Ümberasustamine on hindamatu väärtusega nende pagulaste kaitsmisel, kelle elu, vabadus, tervis või põhilised inimõigused on ohus riigis, kus nad varjupaika otsisid. Ümberasustamise protsess tähendab pagulaste üleviimist nende varjupaigariigist teise riiki, mis on nõustunud neid vastu võtma ja ümber asustama.

UNHCR aitab pagulasi ümber asustada, kuid kogu menetlus põhineb koostööl. Tulemusi on võimalik saavutada ainult tihedas koostöös erinevate partneritega, eriti ümberasustavate riikidega, kes pakuvad vabatahtlikke kvoote ümberasustamiseks ja võtavad ümberasustavaid pagulasi vastu aga ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja vabakonnaga.

UNHCR tuvastab ja suunab pagulased kehtestatud kriteeriumide kohaselt ümberasustamisele pärast seda, kui nende rahvusvahelise kaitse saamise vajadus on kinnitust leidnud. Seejärel otsustavad riigid individuaalsete intervjuude põhjal või toimikute abil, kellele ümberasustamist pakkuda. Enne kui valitud pagulased esmase varjupaiga riigist lahkuvad, läbivad nad ulatusliku menetluse, mis hõlmab arstlikku läbivaatust ja turvakontrolli ning ettevalmistusi uueks eluks ümberasustamisriigis.

Maailma miljonitest pagulastest asustatakse ümber vähem kui üks protsent aastas. Vajadus ümberasustamise võimaluste järele on aktuaalne ja pidev. Seetõttu kutsub UNHCR jätkuvalt ümberasustamisriike üles suurendama oma kvoote ning uusi riike ümberasustamisprogrammiga ühinema.

 

Kes on ümberasustatud pagulased?

UNHCR-i töö on tuvastada üle kogu maailma ümberasustamist taotlevad pagulased selleks kehtestatud taotluskategooriate järgi. Kategooriad põhinevad kõrgenenud kaitseriskil, haavatavustel ja erivajadustel. Ümberasustamise tingimustele vastavate pagulaste hulka kuuluvad näiteks riskirühma naised ja tüdrukud, vägivalla ja piinamise üle elanud isikud, ohustatud lapsed ning pagulased, kellel on sellised juriidilised, meditsiinilised või füüsilised vajadused, mida nende praeguses varjupaigariigis ei ole võimalik rahuldada.

Enne pagulaste ümberasustamise ettepaneku esitamist on UNHCR välja selgitanud nende rahvusvahelise kaitse vajaduse. Igal aastal kaardistab ja kogub UNHCR süstemaatiliselt andmeid pagulaste ümberasustamise üleilmsete vajaduste kohta.

UNHCR innustab kõiki, kes langetavad otsuseid ümberasustamiseks vastu võetavate isikute sobivuse kohta, lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud kategooriatest, mis on seotud tingimustele vastamise, globaalsete vajaduste ja prioriteetidega. UNHCR palub, et riikide ümberasustamise programmid koostataks eelkõige individuaalsete kaitsevajaduste põhjal ning et need oleksid mitmekesised, mittediskrimineerivad ja paindlikud.

 

Miks just ümberasustamine?

  • Ümberasustamine on oluline rahvusvahelise kaitse tööriist nende pagulaste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks, kelle põhiõigused on ohustatud riigis, kus nad varjupaika taotlesid.
  • Ümberasustamine pakub pagulastele pikaajalist lahendust ja lõpetab nende sundümberasumise.
  • Ümberasustamine on rahvusvaheline vastutuse jagamise mehhanism, kuna sellega antakse märku toetusest riikidele, mis võõrustavad suurt arvu pagulasi.

Rekordiliselt kõrge sundümberasumine maailmas ning arvukad konfliktid ja pikaleveninud kriisid sunnivad inimesi oma kodudest lahkuma teadmisega, et väljavaated tagasipöördumiseks on kehvad. Ümberasustamise roll kaitse tagamises ja tulevikuvõimaluste pakkumises maailma haavatavamaile pagulastele üha suureneb.

Tänapäeval ei ole vastutus pagulaste vastuvõtmise ja neile varjupaiga pakkumise eest maailmas võrdselt jaotatud, kuna enamikku pagulasi võõrustavad naaberriigid, valdavas enamuses arenguregioonides.

Ümberasustamine on turvaline ja korraldatud meede tagamaks vastutuse võrdsemat jagamist ning näitamaks solidaarsust riikidega, kes võõrustavad enim pagulasi. See pakub ka ohutut ja seaduslikku teekonda rahvusvahelise kaitse saamiseks, vähendades motivaatoreid edasi liikuda ja meeleheitlikke ebakorrapäraseid teekondi ette võtta.

 

Ümberasustamine Põhjamaadesse

Põhjamaad on juba aastakümneid olnud UNHCR-i tugevad ümberasustamise partnerid ja ümberasustamise raames pagulasi vastu võtnud. Taani alates aastast 1979, Soome aastast 1985, Island aastast 1995, Norra 1980. aastatest ja Rootsi aastast 1950. Viimastel aastatel on mitmed Põhjamaad oma kvoote suurendanud, reageerides ülemaailmsele vajadusele ja väljendades seega tugevat solidaarsust vastuvõtvate riikidega. Mitmed selle piirkonna riigid toetavad ka UNHCR-i ülemaailmset ümberasustamise programmi – see aitab suutlikkust edendada ja programmi arendada.

Vt ka korduma kippuvaid küsimusi ümberasustamise kohta UNHCR-i ümberasustamise käsiraamatust

„Olin lootuse kaotanud ega suutnud uskuda, et mu elus võiks midagi muutuda.”


Angelique Umugwaneza põgenes genotsiidi ajal perega Rwandast ja oli pagulane seitse aastat, läbides kogu Kong territooriumi jalgsi, enne kui ta koos õega Taani ümber asustati.

Olles aastaid keskendunud ainuüksi ellujäämisele, leidis ta uues riigis turvalisuse ja rahu, et unistada ja tulevikule mõelda.

Tänaseks on Angelique’il mitu kõrgharidust ning ta on töötanud humanitaar- ja arengukoostöö alal paljudes erinevates riikides.

 

Tema looga saate tutvuda siin.

Rasmus Flindt Pedersen

Aruanded ja muud allikad

Ümberasustamise teabeleht

Ülevaade 2020. aasta ümberasustamise kohta: taotluste esitamise ja lahkumiste andmed, teave kõige levinumate päritolu-, varjupaiga- ja ümberasustamise riikide kohta ning rahvastikustatistikat ja ümberasustamise kategooriaid puudutav teave. Lingi leiate siit.

Kolmeaastane strateegia

UNHCR-i kolmeaastane ümberasustamise ja täiendavate teekondade strateegia (2019–2021). Lingi leiate siit.

Ümberasustamise andmete otsing

Statistika ümberasustamise kohta, mis hõlmab päritolu-, varjupaiga- ja ümberasustamise riikide andmeid. Andmeportaali uuendatakse kord kuus. Lingi leiate siit.

Ümberasustamist puudutavad uudised ja tegevused