UNHCR on saanud ÜRO Peaassambleelt volitused kodakondsuseta inimeste tuvastamiseks ja kaitsmiseks ning kodakondsusetuse vähendamiseks ja ennetamiseks.

Kodakondsusetus on inimtekkeline probleem, mida põhjustavad mitmed tegurid, näiteks kodakondsusseadustes esinevad lüngad või diskrimineerimine soo, rassi või usutunnistuse alusel. Riikides, kus kodakondsuse võib omandada ainult põlvnemise teel teisest sama kodakondsusega isikust, antakse kodakondsusetus edasi põlvest põlve. Inimesel, kel puudub sünnitunnistus, on oht jääda kodakondsuseta. Sama võib juhtuda ka sundrände, piiride muutumise ja uute riikide tekkimise tagajärjel, näiteks kui vähemusgruppidel on raske tõestada sidet oma riigiga.

Lisateavet kodakondsusetuse kohta loe siit.

 

Kodakondsusetus Põhja- ja Baltimaades

Taani, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra ja Rootsi on nii 1954. aasta Kodakondsuseta isikute staatust käsitleva konventsiooni kui ka 1961. aasta Kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni liikmed.

Üldiselt on andmete kogumine kodakondsuseta isikute kohta endiselt keeruline, kuna nad on sageli ühiskonnast tôrjutud, määratluse kohaselt neid kodanikena ei tunnustata ning kõigis riikides pole kodakondsuseta isikute tuvastamiseks määratlusi ega menetlusi kehtestatud. Sellegipoolest elab UNHCRi hinnangul ja olemasolevate andmete põhjal Põhja- ja Baltimaades rohkem kui 292 000 kodakondsuseta isikut (2022. aasta andmed, sealhulgas mittekodanikud Lätis ja määratlemata kodakondsusega isikud Eestis).

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti Põhja- ja Baltimaade esindus on viimastel aastatel kõigis Põhjamaades läbi viinud kodakondsusetuse kaardistamise, eesmärgiga tõsta teadlikkust kodakondsusetusest ning anda parem ülevaade kodakondsuseta isikute olukorrast. Lisaks on vôetud eesmärgiks aidata kaasa jätkuvale dialoogile ametiasutuste ja otsustajatega, et tugevdada kodakondsuseta isikute kaitset ja jätkata neis riikides dialoogi kodakondsusetuse vähendamiseks ja piiramiseks.

• Kodakondsusetuse kaardistamine Eestis (2016)
• Kodakondsusetuse kaardistamine Taanis (2020)
• Kodakondsusetuse kaardistamine Leedus (2016)
• Kodakondsusetuse kaardistamine Rootsis (2016)
• Kodakondsusetuse kaardistamine Norras (2015)
• Kodakondsusetuse kaardistamine Soomes (2014)
• Kodakondsusetuse kaardistamine Islandil (2014)

 

Väljakutsed ja edusammud regioonis

Viimastel aastatel on Põhja- ja Baltimaades tehtud kodakondsusetuse valdkonnas suuri edusamme. Mitmes riigis on varasemalt kodakondsuseta isikutele antud kodakondsus ja astutud samme, et kodakondsuseta isikuid paremini tuvastada.

Lüngad ja probleemid on siiski alles ning UNHCR kutsub mitmeid riike üles looma kodakondsusetuse määratlemise menetlusi ja võtma kasutusele kaitsemeetmeid nende territooriumil sündinud kodakondsuseta laste jaoks.

2019. aastal toimunud kõrgetasemelisel kodakondsusetuse teemalisel üritusel, millega tähistati kümme aastat kestva #IBelong kampaania poolele teele jõudmist, võtsid riigid kokku 360 konkreetset ja mõõdetavat lubadust kodakondsusetuse kaotamiseks. Põhja- ja Baltimaad andsid samuti lubadusi, sealhulgas kaitsemeetmete kehtestamise kohta selleks, et ennetada laste kodakondsusetust (Island ja Soome) ning rakendada kodakondsusetuse määratlemise menetlusi (Island ja Läti). Teised riigid lubasid jätkata jõupingutusi kodakondsusetuse ennetamiseks või kodakondsusetuse konventsioonides sisalduvate reservatsioonide tagasivôtmiseks.

Laste kodakondsusetuse kaotamine

Kodakondsuseta lapsed on eriti haavatavad – neil pole mitte ainult piiratud juurdepääs haridusele ja tervishoiule, vaid ametlike dokumentide puudumise tõttu on neil ka suurem oht sattuda väärkohtlemise ja inimkaubanduse ohvriks.

See probleem puudutab eelkõige kolme gruppi lapsi:

• Lapsed, kes on Euroopas sündinud kodakondsuseta näiteks seetõttu, et nende vanemad on kodakondsuseta või nad ei saa oma vanemate kodakondsust pärida kodakondsusseaduste lünkade või diskrimineerimise tõttu.
• Lapsed, kelle sünd on registreerimata, näiteks haavatavate vähemusrahvuste hulgas nagu romad.
• Lapsed, kes tulevad Euroopasse pagulaste või varjupaigataotlejatena ja on juba kodumaalt lahkudes kodakondsuseta.

UNHCR ja UNICEF on ühiselt esitanud rea soovitusi laste kodakondsusetuse probleemi lahendamiseks Euroopas:

• Tagada, et iga kodakondsuseta pagulase või sisserändaja laps oleks Euroopasse saabumisel nõuetekohaselt tuvastatud ja kaitstud.
• Lihtsustada menetlusi, et kodakondsuseta lapsed saaksid võimalikult kiiresti kodakondsuse.
• Võtta vastu või muuta vastavaid õigusakte, tagamaks kaitsemeetmed, millega antakse kodakondsus kõigile riigis sündinud lastele, kes vastasel juhul jääksid kodakondsuseta.