ÜRO pagulasameti UNHCR peamine ülesanne on kaitsta põgenema sunnitud inimeste õigusi ja heaolu. ÜRO pagulasameti UNHCR peamine ülesanne on kaitsta põgenema sunnitud inimeste õigusi ja heaolu. Koos riikide valitsuste, ametkondade, vabaühenduste ja kogukondadega, töötame, et kõigil oleks õigus asüüli taotleda ja teises riigis turvaline varjupaik leida. Samuti pingutame, et leida kestvaid lahendusi.
Aastakümnete jooksul on UNHCR aidanud miljonitel inimestel elu uuesti alustada. Nende hulgas on pagulasi, pagulusest naasnud ja kodakondsuseta inimesi, sisepõgenikke ja varjupaigataotlejaid. Meie pakutav kaitse, peavari, terviseabi ja haridus on olnud elulise tähtsusega kõigile, kelle minevik on hävinud ning kes püüavad helgemat tulevikku ehitada.
Pagulased
Pagulased on inimesed, kes põgenevad sõja, konfliktide, vägivalla, tagakiusamise või inimõiguste rikkumiste eest. Neid määratleb ja kaitseb rahvusvaheline õigus ning neid ei tohi saata tagasi riiki, kus nende elu ja vabadus on ohus.
Pagulasi kaitstes ei saada me neid tagasi ohtlikesse olukordadesse, võimaldame neile juurdepääsu õiglastele ja tõhusatele varjupaigamenetlustele ning meetmetele, mis austavad nende põhilisi inimõigusi, kuni on nad kindlustavad pikaajalised lahendused.
Varjupaigataotlejad
Varjupaigataotleja on isik, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus tuleb veel läbi vaadata. Riigid on loonud varjupaigasüsteemid selleks, et teha kindlaks, kes kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks ja keda seega pagulasena tunnustatakse.
Samas ei ole pagulaste massilise liikumiste ajal, tavaliselt konflikti või vägivalla tagajärjel, alati võimalik ega vajalik teha iga piiriületava varjupaigataotlejaga individuaalseid intervjuusid. Neid rühmi nimetatakse sageli prima facie pagulasteks.
Varjupaiga taotlemine pole kunagi kuritegu, vaid põhiline inimõigus.
Sisepõgenikud
Sisepõgenikud on samuti olnud sunnitud kodudest põgenema vägivalla, konfliktide ja tagakiusamise tõttu, kuid nad pole turvalist peavarju otsides riigipiiri ületanud. Erinevalt pagulastest põgenevad nad omaenda riigi sees.
Sisepõgenikud on jätkuvalt oma riigi valitsuse kaitse all isegi juhul, kui nende põgenemise põhjuseks on selle valitsuse otsused. Nad kolivad sageli piirkondadesse, kuhu on humanitaarabiga raske ligi pääseda ja seetõttu kuuluvad nad maailma kõige haavatavamate hulka.
Kodakondsuseta inimesed
Kodakondsuseta inimestel pole kodakondsust ja ükski riik ei tunnista neid oma kodanikena. See tähendab, et nad peavad oma inimõiguste kasutamise või teenuste kättesaadavuse nimel vaeva nägema. Mõni inimene sünnib kodakondsuseta, mõni jääb kodakondsusest ilma elu jooksul. Põhjusest olenemata on kodakondsuseta inimesed sageli tõrjutud. Kodakondsusetuse kohta loe siit.