UNHCR seisab silmitsi aina tõsisemate väljakutsetega, üritades reageerida mitmetele eluohtlikele kriisidele ja üha kasvavale vajadusele humanitaarabi järele.
At the Maryinka checkpoint every day, people like Nikolai (centre) queue for hours, or even overnight, to pass from government controlled territory into non-government controlled territory. Many are elderly people collecting their pensions. Others cross to go to work, visit relatives or buy goods that aren't available on their side of the new border. ; Since the conflict began in March 2014, over 2 million Ukrainians have been forced to flee their homes. Two and a half years later, 800,000 people remain in or near the conflict zone. Around 70 per cent are elderly and vulnerable. Although a ceasefire was agreed in 2015, the situation in Donetsk and Luhansk remains volatile. Restrictions on freedom of movement, long queues at checkpoints, difficulties in delivering humanitarian aid, problems in accessing benefits payments and a physical divide between government-controlled and non-government-controlled areas make everyday life difficult for internally displaced Ukrainians.
Aasta 2016 läheneb lõpule ja maailm on tunnistajaks sellele, et ümber asuma on olnud sunnitud rekordiline arv inimesi – enam kui 65 miljonit. Pagulaskriisid puhkevad üksteise järel, samas kui maailmas ei paista põgenike lahendamata ja pikale veninud olukorrale lähitulevikus mingit lahendust. UNHCR seisab silmitsi aina tõsisemate väljakutsetega, üritades reageerida mitmetele eluohtlikele kriisidele ja üha kasvavale vajadusele humanitaarabi järele.
Detsembri seisuga on UNHCR saanud Eesti valitsuselt ligi 500.000 eurot. Kaks kolmandikku sellest toetusest kulutatakse olukorra reguleerimiseks Ukrainas ning ülejäänut kasutatakse Süüria pagulaste olukorra parandamiseks ja mittesihtotstarbelisteks toetusteks, mis on mõeldud tugevdama UNHCRi piiramatu rahalise abi fondi. Selle näol on tegu elutähtsa fondiga, millest UNCHR võib vabalt ressursse eraldada, et tegelda unarusse jäänud ja alarahastatud operatsioonidega või hädaolukorras kiiresti reageerida, samal ajal täiendavaid annetusi oodates.
Alates Ukraina käimasoleva konflikti algusest 2014. aastal on enam kui 2 miljonit inimest olnud sunnitud oma kodudest põgenema ja otsima varjupaika kas mujal Ukrainas või välisriikides. Konfliktipiirkonnas või selle lähedal viibib endiselt ligi 800 000 abivajajat, kellest osa moodustavad eakad, puuetega ja ebasoodsas olukorras inimesed. Konfliktis on kahjustada saanud ligikaudu 10 000 hoonet valitsuse kontrolli alt väljas olevas Luganski piirkonnas Ida-Ukrainas.
“Kõik oli katki, seal olid tankid, tühjad padrunikestad… Sõime, mis keldris alles oli.”
UNHCR tegeleb Ukrainas kohapeal humanitaarabiga, pakkudes varjualuseid, aidates eluasemeid talvekindlaks muuta, jagades tarbekaupu, pakkudes juriidilist nõustamist ning arendades võimekust seksuaalse ja soopõhise vägivalla ohvrite kindlakstegemiseks ja abistamiseks. UNHCR-i ja partnerorganisatsioonide abiga on remonditud ja taasasustatud tuhandete niisuguste perede majapidamised, kes olid sunnitud Ida-Ukrainas puhkenud lahingute tõttu oma kodudest pagema ja leidsid naastes eest sõjas kahjustada saanud vara.
Ajaks, kui 2016. aastal jõudis kätte Süüria kriisi kuues aasta, oli Eesti juba Süüria põgenike ja neile varjupaika pakkuvate naaberriikide jõuline toetaja. Liibanonis elab 70% süürlastest allpool vaesuspiiri ja 50% äärmises vaesuses ning Jordaanias 93% allpool vaesuspiiri. Ilma Eesti-sarnaste riikide valitsuste toetuseta ei suudaks UNHCR ümberasustatud isikuteni jõuda, see aga on üks kõige haavatavamatest ja kiireloomulisemat abi vajavatest segmentidest.
“Eesti 2016. aasta annetused UNHCR-ile on oluline žest, mis annab märku solidaarsusest põgenike ja sunniviisiliselt ümberasustatud inimestega üle kogu maailma. Oleme kõik tunnistajaks kohutavatele kannatustele, mida edastatakse telepildis ja mida põgenikud peavad veel tänasel päeval läbi elama – Aleppost kuni sõjast räsitud Ida-Ukraina külakeseni välja. Eesti rahaline toetus on äärmiselt oluline, kuna annab konfliktide ja vägivalla tõttu oma elatusvahenditest ilma jäänud inimestele uut lootust,” ütleb UNHCR-i Põhja-Euroopa piirkonna juht Pia Prytz Phiri.
Eesti on UNHCR-i usaldusväärne toetaja ning toetab organisatsiooni iga-aastaselt juba 2008. aastast saadik. 2015. aastal suurendas Eesti oma mittesihtotstarbelist rahastust selliselt, et see moodustas UNHCR-i koguannetustest 26%. Märkimisväärset osa UNHCR-i programmidest üle maailma on võimalik läbi viia ainult niisuguste mittesihtotstarbeliste, st hädaabioperatsioonideks vajalikku paindlikkust võimaldavate toetuste abil.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
