Täna avaldatud aruandes teatab UNHCR, ÜRO Pagulasamet, et enam kui 3,5 miljonit 5-17-aastast pagulasest last ei saanud eelneval õppeaastal koolis käia.
Täna avaldatud aruandes teatab UNHCR, ÜRO Pagulasamet, et enam kui 3,5 miljonit 5-17-aastast pagulasest last ei saanud eelneval õppeaastal koolis käia.
Aruande kohaselt kuulub nende hulka umbes 1,5 miljonit pagulaslast, kes ei saa käia algkoolis ning 2 miljonit pagulasnoorukit, kes ei saa käia keskkoolis.
“17,2 miljonist ÜRO pagulasameti esindatavatest põgenikest pooled on lapsed,” ütles Filippo Grandi, ÜRO pagulaste ülemvolinik. “Noorte haridus on väga oluline neid vastu võtnud riikide rahumeelse ja jätkusuutliku arengu tagamiseks ning ka noorte päritoluriikidele, kui nad saavad lôpuks tagasi pöörduda. Võrreldes teiste laste ja noorukitega kogu maailmas on lõhe neile ja pagulastele kättesaadavate võimaluste vahel siiski üha laienemas. ”
Aruanne “Maha jäetud: pagulaste hariduskriis” (Left Behind: Refugee Education in Crisis) võrdleb UNHCRi allikaid ja statistikat pagulaste hariduse kohta UNESCO, ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsiooni andmetega kooliõpilaste kohta kogu maailmas. Ligikaudu 91 protsenti maailma lastest käib algkoolis. Pagulaste puhul on see näitaja palju madalam – ainult 61 protsenti – ja madala sissetulekuga riikides on see alla 50 protsendi.
Kui pagulaslapsed saavad suuremaks, tekivad lisatakistused: keskkoolis käib ainult 23 protsenti pagulasnoorukitest, võrreldes 84 protsendiga, mis on vastav globaalne näitaja. Madala sissetulekuga riikides saab keskkooli minna ainult 9 protsenti pagulastest.
Ülikoolihariduse valdkonnas on olukord kriitiline. Globaalselt on kôrghariduse omandajaid 36 protsenti. Hoolimata kôrghariduse saajate koguarvu märkimisväärsest suurenemisest tänu investeeringutele stipendiumitesse ja teistesse programmidesse, on vastav näitaja pagulaste kohta endiselt 1 protsent.
Rahvusvaheline kogukond ei suuda saavutada seatud säästva arengu eesmärke (17 eesmärki, mille suunaks on muuta maailma aastaks 2030), kui üldsus ei asu tegutsema, et nimetatud suundumusi positiivseks pöörata. Eesmärki nr 4, “tagada kõigile kaasav ja kvaliteetne haridus ning edendada elukestvat õpet” ei saavutata ilma ohustatud elanikkonna, sealhulgas põgenike ja muude sunniviisiliselt ümberasustatud inimeste haridusvajadusi tagamata. Kui haridus jäetakse tähelepanuta, mõjutab see negatiivselt ka mitmeid muid arengueesmärke, mis on seotud tervise, heaolu, võrdsuse ja rahuga.
Raportis viidatakse, et haridust tuleb pagulaskriisidele reageerides pidada väga oluliseks teguriks ning seda peab toetama pikaajalise planeerimise ja usaldusväärse rahastamise abil. Dokumendis soovitatakse tungivalt, et valitsused kaasaksid põgenikud riiklikesse haridussüsteemidesse, kuna see on kõige tõhusam, õiglasem ja jätkusuutlikum lahendus ning tuuakse välja rida märkimisväärseid jõupingutusi, mida on tehtud nimetatud poliitika rakendamisel – isegi riikides, kus ressursse on napilt.
Tulemused rõhutavad ühtlasi, kui tähtis on kvaliteetne õpetamine ning riiklikud ja rahvusvahelised tugivõrgustikud, mis on vajalikud õpetajate koolitamiseks, motiveerimiseks ja positiivse mõju saavutamiseks maailma karmimates klassiruumides. Aruandesse kaasatud arvukad persoonilood näitavad, et kuigi pagulased üritavad meeleheitlikult haridust saada, sest nad teavad hästi, et see võib nende elu täielikult muuta, on niivõrd suure nõudluse rahuldamiseks liialt vähe õpetajaid, klassiruume, õpikuid ja toetusmehhanisme.
See on UNHCRi teine iga-aastane haridusaruanne. Esimene, “Ilmajääjad“ (Missing Out), avaldati eelmise aasta septembris enne ÜRO Peaassamblee pagulaste ja rände teemalist tippkohtumist. 193 riigi allkirjastatud New Yorgi deklaratsioonis pagulaste ja migrantide kohta seati haridus rahvusvahelise reageerimise prioriteediks.
“Hoolimata ülekaalukast toetusest New Yorgi deklaratsioonile on nüüd, aasta hiljem, pagulastel reaalne oht haridusteel maha jääda”, ütles Grandi. “Selle eest, et tagada pagulastele võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, peame koos vastutama. On aeg, et me kõik teeksime oma sõnad teoks. ”
UNHCRi aruandes leiti, et eelmise akadeemilise aasta jooksul tõusis koolis käivate algkooliealiste pagulaslaste osakaal 50 protsendilt 61le, suuresti tänu Süüria põgenikele suunatud hariduspoliitika parandamisele ja sellesse investeerimisele ning tänu faktile, et pagulaslapsed jõudsid Euroopassse, kus kehtib koolikohustus. Sama ajavahemiku jooksul jäi keskhariduse kättesaadavus samaks, mis tähendab, et koolis käis vähem kui üks neljast noorest põgenikust.
Olulised tõkked jäävad endiselt püsima, peamiselt seetõttu, et peaaegu kolmandik pagulasest elab madala sissetulekuga riigis. Pagulaslaste kooli minemise tõenäosus on kõige madalam – kuus korda väiksem kui lastel terve maailma arvestuses. Neid vastuvõtvad riigid, kellel on sageli juba raskusi oma laste harimiseks vahendite leidmisega, peavad hakkama saama täiendava ülesandega leida koolikohad, nõuetekohaselt koolitatud ja kvalifitseeritud õpetajad ning sobivad õppematerjalid kümnete või isegi sadade tuhandete uustulnukate jaoks, kes sageli õppekeelt ei oska ja kellel on tihti umbes neli kooliaastat vahele jäänud.
“Süüria pagulaste laste kooli suunamisel tehtud edusammud näitavad selgelt, et kriisi võib pöörata paremuse poole nimelt pagulaslastele haridust andes,” ütles Grandi. “Kuid üüratult madal õppurite arv madala sissetulekuga piirkondades elavate pagulaslaste seas näitab selgelt, et meil on vaja investeerida vastuvõtjariikidesse, mis sageli tegemata unustatakse.”
Meediakontaktid ja materjalid:
Aruande multimeediaversiooni leiate aadressilt http://www.unhcr.org/left-behind
Teema kohta lisateabe saamiseks – PDF-versioon ja seotud fotod, videod, infograafikud ja interaktiivsed graafikud – palun külastage lehte http://www.unhcr.org/left-behind-media
Associate Communication Officer | Spokesperson for Latvia and Estonia
Office: + 46 (0)8 457 4869
Mobile: +46 (0)735 87 97 33
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
