„Mitmekultuuriliste linnade‟ programm aitab kogukondi lõimida

23. mail tutvustati Tartus Euroopa Nõukogu „Mitmekultuuriliste linnade‟ programmi, millega on liitunud juba 135 linna üle maailma.

© Maris Sander

„See initsiatiiv tuleneb vajadusest integreerida erinevaid kogukondi linnaellu, nii et kõik saavad oma potentsiaali realiseerida, sealhulgas ka pagulased,” ütles ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa piirkonna koordinaator Marcel Colun programmi tutvustaval seminaril Tartus.

Euroopa Nõukogu lõimumiskava avab kohalikele poliitikutele, ametnikele ja kodanikeühendustele hiiglasliku andmebaasi praktiliste näpunäidetega, kuidas kogukonnaüritustesse kaasata erineva taustaga linnaelanikke. Poola linna Lublini sotsiaalse osaluse spetsialist Anna Szadkowska tõi välja, et linnaametnikud said sealt väga häid ideid populaarsete lõimumisürituste korraldamiseks, kuhu varem oli raske osalejaid leida.

„Meile on olnud ka väga kasulikud õppereisid teiste liikmesriikide linnadesse ja kohtumised sealsete ekspertidega,‟ rääkis Szadkowska. Ta lisas, et „samuti on väga hea silma peal hoida programmi integratsioonimõõdikul, kust saame jälgida meie linna lõimumispoliitikate arengut ja vaadata, millele tuleks rohkem rõhku panna.‟

Euroopa Nõukogu ekspert Phil Wood tõi välja, et kultuuridevahelised kohtumised aitavad linnade arengule palju kaasa, luues sageli uusi loomingulisi initsiatiive. „Me usume, et kogukondades, kus elab väga erineva taustaga inimesi, on väga suur potentsiaal kasutada neid innovatsiooni ja arengu ressursina. Sellised üritused aitavad ära hoida ka kogukondade vaheliste pingete tekkimist,‟ kõneles Wood.

Integratsiooniteemalist vestlusringi juhtinud Balti Uuringute Instituudi juhatuse liige Kristjan Kaldur tõdes, et ehkki riiklikul tasemel on Eestis välismaalaste lõimimise strateegiad küll olemas, pole kahjuks veel kinnistunud arusaam sellest, et integratsioon toimub reaalselt ikkagi kohalikul tasandil.

Seminaril osalenud Tartu linnavolinik ja Arengukoostöö Ümarlaua juhataja Gea Kangilaski ütles, et Tartu on küll multikultuuriline linn, aga eri päritolu lapsed käivad ikkagi erinevates lasteaedades ja koolides ning elavad eri piirkondades. „Kuna Tartus muust rahvusest elanike arv kasvab, tuleks üha enam mõelda sellele, kuidas omavahel paremini lõimida erineva taustaga elanikke ja tagada neile kõigi vajalike teenuste kättesaadavus,‟ sõnas Kangilaski.

Kaks ja pool aastat tegutsenud Tartu Rahvusvaheline Maja on lühikese ajaga teinud tublit tööd linnas elavate välismaalaste lõimimiseks, kaasates oma üritustesse lausa 8000 inimest. Septembrist saati on nad igal teisipäeval toimuvates infotundides andnud ligi 300 huvilisele praktilist abi linnaellu sisseelamisel, aidates neil leida perearsti, korterit ja tööd. „Oleme korraldanud ka keeletunde ja palju hobidega seotud tegevusi, näiteks nagu jalgpallimatše ja kokandustunde,‟ tõi rahvusvahelise maja vabatahtlik Dan Prits välja.

„Mitmekultuuriliste linnade‟ seminari korraldasid Euroopa Nõukogu ja ÜRO Pagulasamet koostöös Tartu linna ja Tartu Rahvusvahelise Majaga. Programmiga saab lähemalt tutvuda koduleheküljel https://www.coe.int/en/web/interculturalcities/