Armeenlased käisid Eestis tutvumas pagulaste vastuvõtusüsteemiga

Mai lõpus külastasid Eestit Armeenia pagulasvaldkonna juhid, kes kogusid häid ideid peatselt rajatava uue vastuvõtukeskuse jaoks.

© UNHCR/Maris Sander

Süüria sõja lahvatamine 2011. aastal tõi Armeeniasse sadu põgenikke. Kui varem tuli sealsesse vastuvõtukeskusesse paigutada alla saja asüülitaotleja aastas, siis ühtäkki kasvas see arv poole tuhandeni.

Riiki jõudvad asüülitaotlejad elavad siiani vanas ühiselamu tüüpi majas, mille tingimused on allapoole igasugust arvestust. Et praegu valmistatakse ette uue hoone rajamist, käis viieliikmeline rändevaldkonna juhtide ja spetsialistide delegatsioon Eestis häid praktikaid kogumas, kuidas selle tööd paremini korraldada. Nende visiidi peaeesmärk oli külaskäik Vao ja Vägeva vastuvõtukeskustesse.

Korterite süsteem tekitab kodutunde

Armeenia majutuskeskuse juht Artashes Harutyunyan muljetas, et üks suuremaid probleeme sealse ühiselamu puhul on see, et kööki ja tualette peavad omavahel jagama suur hulk inimesi: “See tekitab elanike vahel konflikte. Eestis on aga vastuvõtukeskuste elanikud paigutatud korteritesse, nii et neil säilib privaatsus ja inimesed koristavad enda järel. Seepärast ei teki siin ka tülisid.”

Armeenia Punasest Risti esindaja Karen Khatchatryan lisas, et korterite süsteem aitab inimestes tekitada kodutunnet: “Varjupaigataotlejad elavad siin nagu perekonnad. See võimaldab neil omaette olla ja eluruume hoida justnagu oma kodu”.

Khatchatryanile imponeerisid veel ka ööpäev läbi avatud puhkeruumid ning õppeklassid. “Vao maja keeleklassis olid laual piktogrammid, mis on väga tõhusad keeleõppevahendid neile, kes ei räägi keeli. Mulle meeldis ka, et puhketoas olid lauamängud, mida kõik võisid kasutada – male, Monopol, kaardid. Need aitavad inimestel omavahel suhelda ning teineteisesse soojemalt suhtuda. Seal oli isegi raamatukogu ja köök, kus toitu teha või soojendada.”

Külalistele meeldisid kasvuhoone ja aiamaa

Vägeva majutuskeskuses meeldisid Armeenia külalistele õues aja veetmise võimalused. Lisaks grillinurgale ja kiigele on seal ka aiamaa, kus elanikud kasvatavad meelsasti tomateid, sibulat ja muid aiasaadusi. “See on oluline, et inimesed saavad majutuskeskuses midagi teha, mitte ainult istuda ja oma otsust oodata,” sõnas Elsie Aroyan ÜRO Pagulasameti Armeenia esindusest, kes oli ka delegatsiooni juht Eestis.

Ta tõdes, et tingimused Armeenia ja Eesti vastuvõtukeskuses on väga erinevad: “Aga me saame siin nähtu eeskujul ka oma kodumaa uuele majale lisada mõningaid kasulikke ideid, näiteks mänguväljaku, jõusaali, raamatukogu ja käsitöönurga. Ehk tekib meil ka võimalus sisse viia tasuta hambaravi lastele, mis on teil olemas, aga meil mitte.”

Lõimumisel kasulik kohanemisprogramm

Armeenia külalised ütlesid, et ehkki nägid vastuvõtukeskustes väga palju positiivset, tundus neile majade asukoht pisut eraldatuna. “See võib tekitada raskusi, sest võib piirata kohalikega suhtlemist ning luua takistusi nende ühiskonda integreerumisel,” leidis Armeenia Riigi Migratsiooniteenuste juht Irine Hakobyan. Sealne vastuvõtukeskus on pealinna Jerevani külje all, nii et uustulijad saavad kohe ka pealinna ellu sisse elama hakata.

Hakobyan tõi siinse pagulaste integratsiooni positiivse näitena aga välja kohanemisprogrammi, mida korraldab IOM. Kursustel osalejatele antakse põhjalik käsiraamat Eesti ühiskonna ja kultuuri kohta, mis on Hakobyani arvates väga hea ja oluline asi. Veel kiitis ta mitmekultuurilise taustaga koolitajate kaasamist, kellel on lõimumise kohta jagada isiklik kogemus.

Delegatsiooni sotsiaaltöö spetsialist Liana Mkrtchyan MTÜst Mission Armenia ütles, et tema soovitab Armeenia vastuvõtukeskuses rakendada sama sõbralikku suhtumist pagulastesse kui Eestis, kus majutuskeskuste juhid saavad elanikega väga hästi läbi.

Armeenia delegatsioon külastas Eestis veel sotsiaalministeeriumi, kus kohtuti ka siseministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti esindajatega, Eesti Pagulasabi, Kiltsi kooli, Väike-Maarja ja Tartu omavalitsusi, Tartu Rahvusvahelist Maja, Johannes Mihkelsoni Keskust, Inimõiguste Keskust, IOMi Tallinna esindust ja õiguskantsleri bürood.

Armenian delegation_Vägeva Accommodation Centre_1_Photo Maris Sander

Armeenlastele meeldis väga, et Vägeva vastuvõtukeskuse elanikud saavad kasvuhoones tomateid kasvatada. ©UNHCR/Maris Sander

Armenian delegation_Vao Accommodation Centre_3_Photo Maris Sander

Vao keskuses elavad pagulased pakkusid külalistele oma rahvustoite. ©UNHCR/Maris Sander

Armenian delegation_Vao Accommodation Centre_2_Photo Maris Sander

Armeenlased lubasid kasutusele võtta sarnased piktogrammid, mida nad nägid Vao keeleõppeklassis. ©UNHCR/Maris Sander