Sõdadest, vägivallast ja tagakiusamisest tingitud sundümberasustamiste tase jõudis pretsedenditult kõrge tasemeni

Kogu maailmas sõdadest, vägivallast ja tagakiusamisest tingitud sundümberasustamiste tase jõudis 2016. aastal kõigi aegade kõrgeima registreeritud tasemeni, selgus ÜRO pagulasagentuuri UNHCRi täna avaldatud raportist.

UNHCRi uuest üleilmsete suundumuste raportist, organisatsiooni iga-aastasest suurest ümberasustamiste hetkeolukorda käsitlevast ülevaatest ilmneb, et 2016. aasta lõpu seisuga oli kogu maailmas sunniviisiliselt ümberasustatud isikuid 65,6 miljonit ehk aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 300 000 võrra rohkem. See koguarv annab tunnistust, et üle maailma vajab kaitset tohutul hulgal inimesi.

Koguarv 65,6 miljonit koosneb kolmest olulisest komponendist. Esimene neist on pagulaste arv: 22,5 miljonit, mis on kõigi aegade suurim number. Neist 17,2 miljonit kuuluvad UNHCRi vastutusalasse ja ülejäänud, Palestiina pagulased, on registreeritud meie sõsarorganisatsiooni UNRWA juures. Maailma suurim pagulaste allikas on jätkuvalt Süüria konflikt (5,5 miljonit), kuid 2016. aastal tõusis suurimaks uueks teguriks Lõuna-Sudaan, kus rahupüüdluste katastroofiline katkemine läinud aasta juulis tõi aasta lõpuks kaasa 739 900 (ning tänase seisuga juba 1,87 miljoni) inimese väljavoolu.

Teiseks komponendiks on inimeste ümberasumine ma riigisees; neid inimesi oli aasta varasema 40,8 miljoniga võrreldes 2016. aasta lõpuks 40,3 miljonit. Enim inimesi asustati riigisiseselt ümber Süürias ja Iraagis ning ka Colombias jätkus märkimisväärne riigisisene ümberasustamine. Tegemist on aga siiski üleilmse probleemiga, mis annab pea kaks kolmandikku kogu maailma sundümberasustatud isikute koguarvust.

Kolmas komponent on varjupaigataotlejad – inimesed, kes on oma riigist põgenenud ja otsivad rahvusvahelist kaitset pagulastena. 2016. aasta lõpu seisuga oli maailmas kokku 2,8 miljonit varjupaigataotlejat.

Kõik see kokku annab aimu sõdade ja tagakiusamise tohutust üleilmsest inimkahjust: 65,6 miljonit inimest tähendab, et keskmiselt iga 113. inimene tänapäeva maailmas on ümberasustatud. See arv on suurem kui rahvaarvult 21. kohal olev Ühendkuningriik.

„Igal juhul on tegemist vastuvõetamatu arvuga, mis annab valjemini kui iial varem märku sellest, et vajame solidaarsust ja jagatud eesmärgikindlust, mis aitaks meil kriise ennetada ja lahendada ning üheskoos tagada maailma pagulastele, riigisiseselt ümberasustatutele ja varjupaigataotlejatele korralik kaitse ja hoolitsus, kuniks otsime edasisi lahendusi,“ lausus ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi. „Me peame nende inimeste heaks rohkem ära tegema. Konfliktide küüsis maailm vajab sihikindlust ja vaprust, mitte hirmu.“

Üleilmsete suundumuste raporti olulisim leid on see, et uute ümberasustuste arv on jätkuvalt väga kõrge. 65,6 miljonist maailmas sunniviisiliselt ümberasustatud inimesest asustati 2016. aastal ümber 10,3 miljonit inimest, kellest ligikaudu kaks kolmandikku (6,9 miljonit) moodustasid oma koduriigi sees pagenud inimesed. See tähendab, et üks inimene asustatakse ümber iga 3 sekundi tagant – seda on vähem, kui kulub selle lause lugemiseks.

Samal ajal tõid pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatute kodudesse naasmine ning muud lahendused, nagu näiteks kolmandatesse riikidesse ümberasustamine, paljude jaoks 2016. aastal ka lootust olukorra paranemiseks. Ligikaudu 37 riiki võtsid ühtekokku ümberasustamiseks vastu 189 300 pagulast. Lisaks said umbes pool miljonit pagulast naasta oma kodumaale ja umbkaudu 6,5 miljonit riigisiseselt ümberasustatud isikut oma kodupiirkonda, ehkki paljud neist pidid seda tegema mitte just ideaalsetes tingimustes, kus tulevik on jätkuvalt ebakindel.

Maailma lõikes viibis suurem osa ehk 84% pagulastest 2016. aasta lõpu seisuga madala või keskmise sissetulekuga riikides ning iga kolmas (4,9 miljonit inimest) vähimarenenud riikides. Niisugune suur ebavõrdsus annab märku mitmest asjaolust, sealhulgas jätkuvast rahvusvahelise konsensuse puudumisest seoses pagulaste vastuvõtmisega ning paljude vaeste riikide geograafilisest lähedusest konfliktipiirkondadele. Samuti kõneleb see vajadusest pakkuda pagulasi ja teisi ümberasustatud isikuid toetavatele riikidele ja kogukondadele jõuliselt ressursse ja tuge – viimaste puudumine võib tuua kaasa ebastabiilsust, põhjustada soovimatuid tagajärgi elusid päästva humanitaartegevuse jaoks või viia teisese ümberasustamiseni.

Rahvastikuarvu järgi on maailma suurimaks ümberasustatute arvuga riigiks jätkuvalt Süüria, kust 12 miljonit inimest (ligikaudu kaks kolmandikku elanikkonnast) on  pidanud kas pagulaste või varjupaigataotlejatena välisriikidesse põgenema või siis on riigisiseselt ümber asustatud. Kui Palestiina pikka aega kestnud pagulassituatsioon kõrvale jätta, on suuruselt teiseks populatsiooniks endiselt afgaanid (4,7 miljonit), kellele järgnevad iraaklased (4,2 miljonit) ja lõunasudaanlased (maailma kõige kiiremini süvenev ümberasustuskriis – aasta lõpu seisuga oli oma kodudest põgenenud 3,3 miljonit inimest).

Lapsed, kes moodustavad kogu maailma pagulastest poole, on jätkuvalt ebaproportsionaalselt suurteks kannatajateks, mille peamine põhjus on nende suurem haavatavus. Traagilisel kombel esitasid 75 000 varjupaigataotlust lapsed, kes reisisid kas üksi või olid oma vanematest eraldatud. Raporti kohaselt ei kajasta isegi see kõrge number tõenäoliselt tegelikku olukorda adekvaatselt.

UNHCRi hinnangul oli kodakondsuseta isikuid ja isikuid, keda ohustab kodakondsusest ilmajäämine, 2016. aasta lõpus kokku vähemalt 10 miljonit. Riikide endi kogutud ja UNHCRile edastatud andmete kohaselt oli aga kodakondsuseta isikuid 74 riigis kokku vaid 3,2 miljonit.

Üleilmsete suundumuste raport annab sunniviisilisest ümberasustamisest statistilise ülevaate ega kajasta seetõttu mitmeid olulisi 2016. aastal pagulaste maailmas aset leidnud arenguid. Nendeks on näiteks varjupaigaküsimuste süvenev politiseeritus paljudes riikides ja üha suuremad kaitsemeetmetele ligipääsemisele seatavad piirangud mõnedes piirkondades, aga ka positiivsemad arengud, nagu näiteks ajaloolised pagulastele ja rändajatele pühendatud tippkohtumised 2016. aasta septembris; neile kohtumistele järgnenud New Yorgi deklaratsioon; uue, kogu ühiskonda hõlmava lähenemise esmakordne kasutuselevõtt ümberasustamiskriiside lahendamiseks seoses ulatusliku pagulaste olukorra lahendamise raamistikuga; ning vastuvõtvate ja doonorriikide jätkuv suuremeelsus pagulaste ja teiste ümberasustatud populatsioonide suhtes.

UNHCR koostab üleilmsete suundumuste raportit kord aastas, tuginedes selles omaenda ning sisepagulaste seirekeskuse (IDMC) ja valitsuste andmetele.

 

Kontaktid ajakirjanikele:

Didzis Melbiksis

Associate Communication Officer | Spokesperson for Latvia and Estonia

Office: + 46 (0)8 457 4869

Mobile: +46 (0)735 87 97 33

Email Didzis